Home / Uudised ja sündmused / Uuudised

Võimsa ja puutumatu looduse tundmaõppimine põneval viisil Gauja Rahvuspargis

30.06.2023
Gauja Rahvuspargis õpi loodust tundma jalgsi- ja jalgrattamatkade, paadisõitude ja aktiivsete seikluste käigus. Ja igal retkel näete ürgse looduse vägevust ja olete loodusega ühes rütmis.

Häälesta end põnevaks nädalavahetuseks looduses! Siguldas tajud ja õpid loodust tundma rohkem kui 30-l marsruudil, mis annavad võimaluse tunda end loodusele lähemal nii jalgsimatkajatel kui ka jalgrattasõitjatel. 

Paadisõit mööda Gauja jõge avab pilgule aga kaunid ja miljonite aastate vanused liivakivipaljandid. Oma uksed on avanud ka uus ja unikaalne näitus, mis jutustab muistsest parvetajate elukutsest Gaujal. Lisaks näituse külastamisele soovitame ka teha sõit parvega ja nautida tõelist parvetajate suppi. Parvesõidul avaneb vaade vägevatele männi- ja kuusemetsadele, küngastele ja õitsvatele aasadele. Veelauasõit Sigulda piirkonnas Mālpilsis ja sõitmine SUP-laudadega õpetab usaldama Suda jõge, et see seiklushimulisi hoiaks.

Gauja Rahvuspargi looduses elab 149 linnu- ja 48 imetajaliiki. Looduse- ja loomaarmastajad peaksid kindlasti külastama selle suve uudist Siguldas, kus Lätile iseloomulikul maastikul söövad karjamaal koos isegi sebrad, laamad, alpakad, kängurud, surikaadid ja muud loomad. Suurim hirvepark asub aga Sigulda piirkonnas Mores. Peredele ja lastele meeldib aktiivne puhkus seiklusparkides “Rāmkalni” ja Baltikumi esimeses jalgpalligolfipargis. Kui aga on soov ühendada sellist natukene laisemat elunautija puhkust kaunite loodusvaadetega, pakub kiirustamisvaba puhkust jalgrattarent koos elegantselt valmistatud, kaasavõtmiseks mõeldud piknikueinega.

Cēsise piirkonna ümbruses on mitmeid erineva pikkusega jalutus- ja jalgrattamarsruute, mis võimaldavad külastada nii liivakivipaljandeid Gauja kaldail kui ka lähemal asuvaid järvi ja metsi. Looduses enda energiaga laadimiseks võib suunduda Cīrulīši loodusradadele ja külastada äsjaavatud Rohelist loodusvaatlustorni (Zaļais tornis), Kotkakaljusid (Ērgļu klintis), Punaseid kaljusid (Sarkanās klintis), Kalējalu või Līču-Lanģu kaljusid. Suurepärased vaated avanevad Amata matkarajal. Hingemattev saab vaade olema metsa ja aasade keskel asuvalt Zvārte paljandilt ja Ainavu järsakult, millelt pilgule avaneb puulatvade lõputu meri. Mõnevõrra metsikule matkale võib aga suunduda Līgatne ümbruse ja industriaalpärandi tundmaõppimiseks, jalutuskäik ümber Raiskumsi järve pakub aga suurepäraseid elamusi. Raiskumsi järve kaldad on lauged ja mõnes kohas kallakulised ning selles järves elavad sellised kalad nagu haug, ahven, särg, latikas, nurg, linask, angerjas, roosärg ja kiisk.

Nende jaoks, kes peavad lugu pikkade distantsidega matkadest, pakub Cēsise piirkond mitmeid marsruute, mida võib läbida vastavalt soovile ja võimalustele, valides välja konkreetse etapi ühe- või mitmepäevaseks jalgsi- või jalgrattamatkaks. Ühtedeks sellisteks on Mežtaka (Metsarada) ja Püha Jakobi tee. Mõlemad marsruudid läbivad Cēsise ümbruses ka Liepa, Cēsise ja Līgatne ümbrust.      

Paadi- või SUP-lauasõidul mööda Gaujat või Amatat saab näiteks sõita läbi kõik Gauja käänud, lastes end sõidutada veevoolul ja rahutul jõel ning hingata sisse suviseid looduselõhnasid. Matk mööda ühte kõige kaunimat Läti väiksemat jõge – Braslat – üllatab kaunite liivakivipaljanditega ja rõõmustab selge vee ja kollaste vesikupuõitega.

Valmiera piirkonnas asuvad kõrvuti looduse rahu ja loov rahutus, avastajavaim ja pragmaatilisus. Siin peetakse lugu rohelisest eluviisist ja lakkamatust tegutsemisest arengu nimel. 

Valmiera piirkond on uhke selle üle, et osa selle territooriumist asub Gauja Rahvuspargis ja osa Põhja-Vidzeme biosfäärireservaadis. Mööda Valmiera poolset osa reisides avanevad pilgule mitmed looduspärlid – Sietiņiezisele, mis on Baltikumi suurim valge liivakivipaljand, suuruselt neljandale järvele Lätis - Burtnieki järvele, legendidesse ja jutustustesse mähkunud Zilaiskalnsile. Skaņaiskalnsi looduspargis jalutades avaneb vaade mitmetele paljanditele Salaca jõe kallastel. Valmiera piirkond on rikas ka soode poolest – Zilaiskalnsi poolel saab sooni matkata eriliste rööbasjalgratastega, rabarajad on aga loodud Oleri ja Seda soodesse.

Öeldakse, et Valmiera „peatänavaks“ on Gauja jõgi, mis läbib kogu piirkonda. Piki Gauja kaldaid looklevad paljud loodusrajad ja jalgrattamarsruudid, millelt avanevad fotokunstiväärilised maastikud. Mööda Gaujat ennast aga kursseerib laevuke Gauja tramm, mille pardal räägib kapten huvitavaid lugusid linna kohta. Teravamatest elamustest lugupidajaid kutsume aga külastama Gauja Pankrannikut ja „lendama“ üle Gauja neljal trossisõidul!

Valmieras oleme me erilist hoolt kandnud selle eest, et meie lähimad naabrid eestlased tunneksid end siin nagu kodus, kuid kutsume külla sõites selles ise veenduma!

 



Tagasi üles